Ja ikka veel traadimässimist...

 ....sest see on lihtsalt nii põnev.
Ja ikka kaelariputamiseks.

 Vask, swarovskid.

Praegu ripub ta pika keti otsas, aga seda saab ka lühemaks korraldada.
Ehe on vaba uuele omalikule :)

Wirewrapping...

...on jätkuvalt teemaks.
Eelmises postituses näidatud kaelakeele ning käevõrule on nüüd ka samades toonides kõrvarõngad juures.


See on kingitus emale. Tal on varsti sünnipäev tulemas :)

Ja veel üks punaste toonidega antiikvaskseks oksüdeeritud kaelaehe, mille värve ma ei suutnud kuidagi tabada.

Üritasin pimedas ja valges, nii- ja naapidi, aga õiged värvid jäidki pildile saamata.

Kõik asjad on saadaval :)

Ja ootamatult ongi sügis käes...

...ning esimene kuu töölkäies möödunud.

Kiire on.

Ja see ei meeldi mulle.

Sest aeg kaob käest, aga teha tahaks nii palju.

Üleeile sain valmis wirewrapped tehnikas kaelakee,

ja eile õhtul sinna juurde samades värvides käevõru.

Kõrvarõngad ootavad sobivaid kive, siis on need ka valmis.

Komplektina või eraldi, saadaval.

Rohelise opaaliga kõrvarõngad...

...ja sõrmus said oma kuju minu käe all.

Valminud tellimustööna inimesele, kes juba kannab minu ehteid. Nii tore on, kui teed ristuvad taas....



Uute kohtumisteni!

Keerasin kalendris lehte...

...ja avastasin oudusega, et järgmine kuu ongi juba august. Tuleb tööle minna.

Oudne.

Praegu ei tahaks.

Aga 2 kuud on veel aega.

Asjadest- sormus mageveepärliga, suurus 16. Vaba.
Siis tellimusena valminud käevoru, millel on ka korvarongad juures, aga ma ei tea, kuhu need pildid saanud on....Ja koige lopuks veel ühed kerged korvakad, need on voitnud koha minu südames- kerged ja mugavad.

Kannan sarnase ideega korvakaid ise ning ma ei vota neid ööseks ära. Mis ongi koige olulisem.

Et oleks mugav.

Katsun enda asjadest ikka siia pildid üles panna, kuigi tegelikult tean, et peaksin hoopiski oppekava muudatusi uurima ning tööplaane tegema.

Oeh, kuidas ei viitsi!!!!!

Veel ühed kerged kõrvarõngad...

....eelmistega sama vurfi.

Ei sega ka siis, kui magades kõrvas on. Mis on minu puhul peamine-et ma ei peaks kõiki vidinaid õhtul enne magamaminekut küljest kruvima. See läheks tüütuks...



Ja üks lihtne lihvitud kvartsiga sõrmus.

Ühelt poolt siledaks lihvitud, teiselt poolt jämeda viiliga karestatud.

Vaba.

Kevadiselt kerged kõrvarõngad...

...on mul täna ette näidata. Ametüstiga.

Siis veel üks esimene filigraanikatsetus- musta oonüksiga ripats.

Ja veel ühed tellimusena valminud vasest kõrvarõngad, millel juures ka ripatsiga kee. Messingust mummudega.

2 opaaliga sõrmus...

...on täna ette näidata.

Tavalisest erinev, aga sõrmes väga mugav, ei teki isugi kogu aeg kivi keskele sättida, need seisavad täpselt õigesti oma kohal ega liigu sõrmes edasi-tagasi nagu ühe suure kiviga sõrmus tihtipeale teeb.

Mõned mummud ikka ka muidugi...

Suurus 17.

Vaba.

Värvitud ahhaat...

...potsatas eile postkasti.

MILLISED VÄRVID!!!!! Kameeleonkivi- kuldsed, metalsed (porikärbse) sinised, lillad toonid ja siis veel see sädelus.... Võimas, ma ütlen.

Ja oi, kui raske pildistada seda ilu...
Aga sõrmus on valmis ja esialgu vaba.

Labradoriidiga ripats...

...mis alguses pidi olema sõrmus. Lihtsalt tekkis selline mõte kivi vaadates.

Aga kui olin talle raami ümber teinud, muutus ka mõte. Liiga ebamugav oleks sellist pitsilise servaga sõrmust kanda, see on ikka liiga suur.
Ja nii saigi see labradoriit hoopiski kaela kaunistama.

Vasest kõrvarõngad...

...tegin just.

Ma ei väsi kordamast, vask on mu lemmikmaterjal...
Korralikult ristpistega kinni õmmeldud.
Ja pisikesed punased swarovskid konksu külge lisatud....

Kõrvarõngad on vabad.

Kõige lõpuks pilt ühest tellimustööst.

Kera läbimõõt anti ette, kivide värv ja tagasihoidlik arv samuti, muus osas jäid vabad käed....

Saaja jäi rahule :)

Vaikne, väga vaikne....

...on siin õhtul..ja hommikul...

Oli vist nii ühes Jaan Tätte laulus.

Igatahes on minu blogis sama vaikne.

Sest mul on ihuviga küljes. Mu parema käe nimetissõrm on juba mitu nädalat imelik. Nüüd on koguni nii imelik, et 2 otsmist lüli on külmad ja soojaks enam ei lähegi. Aegajalt lähevad need siniseks. Ja valgeks. Aga normaalsest on asi kaugel.

Ei saa kududa, ei saa metalliga mängida.

Täna otsustasin, et mul on 9 täiesti normaalset sõrme, milleks oodata, et miskit paraneks.

Ja nii sündisidki täna Glämmi ja pisike sinine. Alapealkirjaga mummusõrmus.

Glämmi on väga glämmi, sillerdav ja suur.
Vabad on mõlemad.

Võta ühendust, kui huvitab!

Nupuga pajulehekiri...

...oli siis see, mille järgmisena otsustasin Haapsalu salliks kududa. Väga mõnus muster, jäi pähe ja edenes ladusalt.

Seekordne sallikudumine läks paremini- mul oli küll järgmine projekt ootamas, aga hambaid ristis ei hoidnud :) Kudusin mõnuga.

Kui eelmine kord klappis äärepits silmuse pealt, siis seekord tuli ikkagi loovalt läheneda ning nurkadesse 3seid kokkuvõtteid rohkem, kui 3. Ei saagi aru, millest see siis tuli- ääresilmused lugesin ju ometigi samamoodi 9 korda üle....
Seekord kudusin kudumise pärast. Tahtsin ja kudusin. Lõng oli seekord hobipunktist tellitud- Midara Roma, 100 g 750 m. 100 % villane.

Peale venitamist muidugi hoopis teine tera, kui meriinost kootud salli puhul- hoiab vormi, nagu oleks tärgeldatud.

Järgmine asi on juba poolel teel. Eks näis :)

Igatahes on kududa mõnus. Muid tegemisi ei mahugi päeva.