Friday, July 16, 2010

Hoolimata kuumadest ilmadest...

... on mul siiski vajadus töötada metalliga ja kuuma põletiga.
Seekord proovisin kivi istutada niimoodi. See on väga tüütu, sest tuleb kasutada sidumistraati, et kivi paigal hoidvad postid paika saada.
Aga tulemus on kena ja osade kivide puhul vajalik. Et tuua esile nende ilu.
Sõrmus on vaba, suuruses 16,8.






Ja see kehv pilt on ainus, mis ma eile äikesepilve all tehtud sain sõrmusest, mille sai endale sünnipäevakingiks Liis.
Ainuke pilt, millel jäi natukenegi aimatavaks tsirkooni lilla toon.
Mõnusa suve jätku, nautige kuuma!

Tuesday, July 13, 2010

Et natuke edvistada....

... ja enda üllatust Teiega jagada, siis leidsin postkastist sellise kirja täna:
Hi there!

I discovered your show through Pounce Undiscovered and have featured it in this Treasury Collection :)

http://www.etsy.com/treasury/4c3c5d4d08386d918ec91717/pounce

Have a wonderful week!
Amy




Ma ei teadnudki, et etsys selliseid asju ka tehakse :)
Igatahes on tore teada, et mu ehted meeldivad kellelegi :)
Kuuma suve jätku....luban, et kohe, kui vähegi jahedamaks läheb, suudan uuesti põleti kätte võtta :)

Sunday, July 11, 2010

Nagu lubatud-

- Lollaka kõrvarngad.
Tumepunase swarovskiga. 4 mummuga konks. Oksüdeeritud.
Ja väga lahedad.
Saadaval!


Thursday, July 8, 2010

Saage tuttavaks....

...tema on Lollakas.
Eile oli üks imelik päev. Tegin valmis türkiisiga sõrmuse, mis on allpool näha. Istusin arvutisse ja tahtsin niisama ringi uidata....aga midagi kripeldas sees.
Läksin uuesti töölaua taha ja sõrmed hakkasid tööle. Ma ei teadnud veel, mida ma teen. Milline ta on...
"Lollakas", mõtlesin ise, "muudkui tahab sündida ja ei vali selleks päeva ega aega..."
"Täiesti lollakas, miks peaks keegi tahtma selline olla....selline välja näha..."
Kui talle kivi valisin, siis kahtlesin veel korra rohelise ja roosa vahel valides...aga roosa sobis suuruselt paremini valmispuuritud auku ja nii ei tekkinudki küsimust.
Vot selline imeline juhtum siis. Tavaliselt ma tean, mida ma tegema hakkan, aga seekord oli asi ise valmis, tal oli lihtsalt minu käsi vaja, et tegelikkuses kah elama hakata.










Aga ta hakkas mulle kohe meeldima. Ja öösel tulid mõtted ka tema õdede-vendade kohta. Niiet Lollakate sari jätkub :)
Suurus on 17 ja Lollakas ootab enda peremeest :)
See türkiisiga sõrmus oli mul ka juba ammu plaanis. Kivi ise on olemas juba paar aastat, aga ta oli ebaühtlane natuke, ei olnud päris ruudukujuline. Seega ei viitsinud teda kuidagi käsile võtta, sest kastiku tegemine on sellisele kivile üsna tüütu.
Aga eile tegin ta valmis.
Vaba, suurus 17.


Tuesday, July 6, 2010

Ah ja Oh...

... said nende kõrvarõngaste nimeks. Väikesed, kõrvalestale mahtuvad, natuke osküdeeritud, natuke graveeritud, kenade sügavsiniste swarovskitega. Üks kividest vaatab rõõmsalt tulevikku, teine istub pesas natuke häbelikult maha vaadates.
Saadaval.
Veel üks mummu. Seekord tegin pesa servad sellised ebaühtlased, et nad tooks veel enam esile tsirkooni sära ning moodustaksid mummu sileda pinnaga vastandi. Suurus 18 kanti, polegi veel täpselt mõõtnud.
Samuti vaba.
Ning vasevaimustus jätkub. Tegelikult on asi ka selles, et kuumadel suveilmadel käin majas, aga sinna ju põletit ning kogu muud vajalikku atribuutikat hõbeda töötlemiseks kaasa ei vea. Seepärast mängisin vasktraadiga.
Ripats meenutab mulle miskipärast mereteemat....ehk on ta natuke laeva rooliratta moodi....
Antiikvaskse keti otsas.
Vaba.
Egiptuse motiiviga kõrvarõngad. Vasakpoolsed tihedamad ning parempoolsed pärlitega. Natuke vähe liikuvad, mulle endale meeldiks, kui nad rohkem tilbendaksid.
Vabad.







Veel ühed kõrvarõngad kollaste kividega, natuke põimitud, natuke krussis.
Saadaval.

Sünteetiliste türkiisidega krvarõngad, wirewrapped tehnikas. Esimesed pisemad ning tagasihoidlikumad, teised tiba suuremad.
Vabad muidugi.


Sunday, June 27, 2010

Taaskasutusest hoopiski täna...

...aga koguni kaastööna Craftwerk.ee-le.

Kindlasti on kõik lapsevanemad seisnud silmitsi sama probleemiga, mis mina- kasutultvedelevaid karvaseid mänguasju kuhjub ja kuhjub. Ja keegi nendega ei mängi. Aga siis, kui mõnel juhtub kõhust või kõrvast vatiin välja punnitama, seisab laps kurva näoga ema ees- noh, tee palun terveks!

Meil juhtus niimoodi sinise elevandiga. Ega keegi täpselt teagi, kuidas ta katki läks, sest tegelikult liigutati teda mänguasjadekastis vaid siis, kui ta millelegi huvitavale ette jäi.

Niisiis oli ma probleemi ees- mis edasi???



Mõte hakkas tööle ja läbirääkimiste positiivse tulemusena oli otsus järgmine- elevandist ja ühest tema sõbrast saavad mu poja uued sussid! Edu minu kasuks- miinus 2!!! karvast mänguasja :)

Vaja veel ainult tallamaterjal välja otsida...

Selleks sobib ideaalselt poes müüdav valmis vilt. A4 mõõdus, see konkreetne vist Tiimarist soetet.

Aga talla all jääb ta natuke õhuke, seetõttu tuleks teda kahekordselt panna.

Sobib muidugi ka selline variant:

Vaja paberile üks jalg püüda ning vanast heast vildist tallad välja lõigata. Vaibanuga sobib hästi.

Käsitöölised koguvad asju. Marianne vingest keest jäi ju tegelikult veel teksapüksisääri alles- minul jäi.

Õmblesin sellest taldadele pealepoole voodri, tundus teine käe all nõnda karm. Poiss vast poleks nurisenudki, ta kannab villaseid sokke kah palja jala peal... Aga endal mõnusam katsuda.




Pealegi käis see nii kiirelt, ei võtnud aega tervet poolaegagi (jalgpalli ju ikka vaatate!!!).

Edasi...on teil kindlasti kuskil veel üks karvane kapuuts, mille külge käiv jope ammuilma kadunud. Või ootab varnas üks muidu päris korralik jopp, aga katkise lukuga...ja mõte on talle uus panna...

Uskuge, seda päeva ei tule :) Minu majas küll mitte. Niisiis sai üks jope täna varnast vähemaks. Tal oli ilus karvane kapuuts ja just seda mul vaja oligi.

Edasi on vaja sussipealsete tarbeks lõige teha- jalg veelkord kinni püüda ja paberile joonistada pealse kuju. Meie jala oma sai selline- tagant lahtine.

Edasi tuleb lõigata kapuutsikarvast välja 2 sussipealist ning järelejäänud teksadest (või hoopis jopevoodrist) neilegi vooder.

Saaks ka nii, et harutada üles karvadiku keha...aga uskuge, need jupid on imepisikesed ja nende kokkuõmbelmine palju vaevarikkam, kui karva kättesaamine kapuutsist :)

Kõik edasine on väga loogiline- paremad pooled vastamisi ja üks serv kokku õmmelda. Ikka see serv, mis lahtiseks jääb.

Kui see tehtud, tuleb vooder õigetpidi pöörata ja pead peale sättida. Asjale tuleb läheneda loominguliselt. Pole mingi küsimus, kui parema jala sussil olev elevant tahab näoga hoopiski vasakule vaadata. Mis siis! Kui laps ütleb nii, siis nii on.

Kui pead paigas, tuleb otsast pealset natuke krookida. Enam-vähem keskelt, umbes 5-7 cm pikkuselt, siis hoiab paremini.

Nüüd ei jäägi enam muud üle, kui pealsed taldadega kokku viia.

Ja tulemus on ainukordne! Ema rahul, laps rahul!


Saturday, June 26, 2010

Palju asju...

... on vahepeal valmis saanud. Täna tegin need kenad rohelise jaspisega kõrvarõngad, kes endale uut omanikku ootavad.


Lillekesed roosa tsirkooniga on tellimustöö- sõrmus ja pross, mõlemad loovalt lopergused.
Saaja jäi loodetavasti rahule.



Aga nüüd halbadest asjadest. Need punaste rondellidega kõrvarõngad said tänu hobipuktile täiesti müügikõlbmatud. Nimelt tegin ühe valmis ja jäin ootama hobipunktist uut vasktraadipakki. Kohalesaabudes meisterdasin ka teise valmis ning kui hakaksin oksüdeerima, selgus, et viimases saadetises oli kahjuks kattekihiga vasktraat, millele oksiid peale ei hakka. Paraku polnud tooteinfos seda kirjas. Ning ma ei osanud kahtlustada ka, sest eelmises partiis oli katmata traat.
Kuna ma selliseid kõrvarõngaid müüa ei saa, siis jäävad nad mulle endale ilmselt.



Aga nende idee mulle meeldis ja nad tulid nii armsad ja nunnud, seega tegin ühed veel. Väiksemad ja lillade rondellide ning helelillade swarovskitega. Need on saadaval.






Eks ole ju armsad :)
Järgmiste vidinateni....