Ma olen kogu elu unistanud sellest, et ühel päeval, kui mul siinsest külmast ja lopast kõrini saab, võtan oma 7 asja ja kolin Austraaliasse. Paraku on asjalood sedasi, et ülehomme lendab sinna Ave. Pooleks, võibolla terveks aastaks. Ma olen kadedusest roheline.
Aga see selleks. Ma võin ju sinna veel jõuda. Millalgi. Kui külmast ja lopast kõrini saab. Aga kuidas ma saan edaspidi ilma Aveta??? Tema on see, kes on alati olemas, tuleb mu uusi jubinaid vaatama. Tema käest saab süümekaid tundmata hommikul kell 7 kohvi peale suhkrut laenata. Või minna jalutama.
Ja nüüd ei ole äkki enam tema pikki ja lühikesi nädalaid tööl, pole hommikusi kohvitamisi. Ta on olemas, aga kuskil kaugel. Meilboksis või msnis. Ja see pole see.
Ma tegin talle lahkumiskingiks kõrvarõngad. Väga avelikud. Südamekujulised ja nunnud, swarovskitega. Kui kivid oleks roosad olnud, oleks olnud kümnesse.
Loodan, et talle meeldisid.Toredat reisi, Ave, ootan Sind tagasi!!!
ilusad.
ReplyDeleteja avele - lendu! kui veel saab sabast kinni...
luik
Hei Luik, andsin Pääsukesele Su tervitused edasi....
ReplyDeleteAitäh :)
Ma ei teagi....kui Sina ka mu blogi ei kommiks, ma vist ei viitsikski seda enam pidada :P
jajah, ma olen see tänulik raadiokuulaja/ajalehelugeja, kes toimetused oma lugejakirjadega üle ujutab...
ReplyDeletel
Mina loen ka Su blogi! Hakka nüüd karusnahast ehteid tegema!
ReplyDeleteMa salamisi loodan, et Pääsuke saab liiga palju päikest ja hakkab nahka ajama ja siis, et ta higistab hästi palju! Sest mina olen avalikult K-A-D-E!
Parimate soovidega Darja!:)