

Seekordne kotitegu oli huvitav. Ma tahtsin juba oma Femme Fatale kasetohust teha. Paraku olin ma kõik tuttavad ja pooltuttavad metsamehed oma kasetohusooviga ära tüüdanud. Laupäeval võtsin asja ette ning läksin noaga palkide kallale. Elusat puud nülgima käsi mõistagi ei tõusnud. Kasetoht käes, tuli ta kuskile kuivama panna. Otsad jätsin välja, need on praegugi mõnusalt rullis. Sama päeva õhtul heegeldasin valmis 2 vahetükki. Esimest korda proovisin freeformi.
Valgega kangastus mul kõigepealt lumi, nagu juba teemat sissejuhatav jutt mõista annab....ja lumehelbed on 6nurksed...järelikult peab mu koti ühel küljel olema 6 tahku....
Aga kui toht järgmisel päeval valmis oli, oli minu mõte juba paika jooksnud- kasetoht jääb 1., 3. ja 6. tahuks. Aga siis koitis, et valge varjund on ju ka metalne...selline külm, lõikav külm ja valge öö.... Niisiis tuli mul hakata metalli otsima. Alguses plaanisin kasutada plekkpurke, aga nende plekk oli liiga õhuke. Tööta, peake, tööta....
1 telefonikõne ning alumiiniumplekk oli käes. Hakkasin saagima. 2. päeva õhtuks olid mul valmis kasetohust detailid ja metallosad. Metallile üritasin jäälilli vms teha....
Keerutasin õhtul neid kasetohutükke käes ja otsustasin siis, et vaja liitekohad üle tikkida. Et oleks korrektsem.

3. päeva hommikuks jäi 1 detail 6st tikkida. Eile õhtuks sai kott oma kuju, ma tabasin end mõttelt, et ei pea seda nii korralikult tegema, seda e

i hakka nagunii keegi kandma, aga ma ei oska poolikult. Aga- kuidas teha kotile kinnitus????? Pidasin mehega aru ja ütlesin, et mul plaanis ülaserva hele-helesinine karusnahk panna. Ta laitis selle mõtte maha. Kahtlesin...
Täna hakkasin voodrit õmblema, sain kaltsukast selleks tarbeks 2 käsitsi ääristatud ja tikitud taskurätti, kingitusena, muide :) Otsustasin luku külge panna. Noh, kui asi sinnamaani oli valmis, oli edasine juba nohu. Käsitsi õmblesin, mul pole ju õmblusmasinat. Küsisin vanemalt pojalt ka igaks juhuks, mis ta selle karusnaha kohta arvab, ta laitis maha.... Niiet jäi ilma karusnahata :P Usaldades mehi ;)

Tegemise käigus murdsin vähemalt 3 0,8 puuri ja 1 nõela. Aga tegu oli tore. Vahva oli mõelda, kuidas erinevaid materjale ühendada, mida ja kuidas oleks õigem kasutada.... Ahjaa, augud tahtsin ka üle lugeda, metalldetailide omad.... Ma pole seda veel teinud...
Ja see siis ongi Kata kleit- Haapsalu salli sirelilehekiri ja äärepits. Talle meeldis ja laius-pikkus ei seganud teda trepist üles-alla ronima

.