Fortuuna väike käsi....

...viis loosimise läbi täna hommikul.

Kausikesse läksid kõikide nende nimed, kes olid kommentaari jätnud. Aitäh Teile!
Pildile oli Katharina tegemisi üsna raske püüda...

....ja veel raskem oli pildistada teda koos väljatõmmatud sildiga. Aga siin ta on...
PALJU ÕNNE, REES!

Võtan Sinuga meili teel ühendust, et kokku leppida kivi värv.

Eneseületamisega ning -piitsutamisega...

...on saanud vahepeal tegeleda.

Ma näitan tulemust siis, kui valmis. Sest koerast on juba üle saadud, koera saba on veel jäänud.

Vahepeal sain oma tsirkoonid kätte ja imeilusad siidised sokilõngad, aga need pidid ootama, kuni ma selle koera ületamisega ühele poole saan.

Täna oli lõpuks põhjust jälle hõbedaga hullata.

Loomulikult siravad kõrvarõngastes mu uhiuued tsirkoonid.

Ripatsis ka.

Aga pime on ja pildid pole üldse head.

Pealegi tulid nad nagu presidendi auristid :P

Tegelikult on nad palju tillemad.

Ja ilusamad.

Komplekt on omanikuta.

SÜNNIPÄEVA ETTEVALMISTUSED...

... algavad nüüd ja kohe!!!!!

Uskumatu, aga aasta on möödas. Ja ma olen peaaegu kõik oma suuremad tööd siin ette näidanud.

Ise olen selle aastaga suhteliselt rahul. Pikk tee on käidud, veel pikem käia. Aga see selleks....

Sünnipäeva puhul loosin välja sellise sõrmuse...kivi toon on veel üllatus :P Tegelikult pean uurima, milliseid sobivaid swarovskeid mul veel on. Sest tsirkoonid pole ikka veel kohale jõudnud. Aga kui jõuavad, siis tuleb sünnipäevasõrmus tsirkooniga.

Selleks, et saada edale minu blogi sünnipäeva puhul selline pisike sõrmerõngas, pole Sul vaja teha muud, kui jätta kommentaar sellesama postituse alla oma sõrmuse suurusega ning hakata minu blogi jälgima (ehk et sa kuuluks followerside hulka).

Sõrmuse loosin välja täpselt aasta täitumisel, ehk 29. oktoobri hilisõhtul.

Palju loosiõnne!

Kannud...

... ja igasugu pisikesed pudelikesed, eriti sellised, mida kaelas kanda saab, on meeldinud mulle juba lapseõlvest. Mäletan, et ema sebis meile miskised klaasikunstniku puhutud läbipaistvad pealt lahtised pudelikesed, pisikesed ja armsad, mida sai nahkpaela otsas kaelas kanda.

Ja siis mäletan pudelit, milles olid seemnehelmed. Miniatuurne klaaspudel korgiga, imearmsad roosad pärlid sees... toodi mulle kaugel unistustemaalt Ameerikast. Selle ainus puudu oli see, et teda ei saanud kaela riputada.

Täna otsustasin teha sellise Dzinnipudeli. Seal sees elab Roosa Dzinn. Üleni headust täis.

Kaela keti otsa rippuma.

Alumine osa pudelist on jämeda viiliga üle käidud, ülemine osa siledaks lihvitud, kergelt oksüdeeritud ja poleeritud.

Ja kuigi ma oma suures kannatamatuses unustasin, et ma ju tegin veel ühe jublaka sanga külge, siis meenus see mulle alles siis, kui esimesed pildid juba valmis olid :D

Niiet viimastel piltidel seda näha pole :)

Selline Dzinnipudel võib saada ka Sinu kaela kaunistama, anna vaid oma soovist teada!

Kudunud, kudunud ja veelkord kudunud...

...olen vahepeal hoolega.

Randmikuid. Ehk randmesoojendajaid. 3 paari- emale, endale ja sellele toredale inimesele, kes mulle peenikest lõnga tõi. Suure kotiga.

Aga täna tegin lõpuks valmis kõrvarõngad nendest suurepärastest ametüsttilkadest, mis mul juba ammu olemas on ning mida olen kordi ja kordi peos veeretanud.

Tekib mõte, kuid õige pea selgub, et see pole piisavalt hea nende hirmilusate kivide jaoks. Kujugi neil suht harvaesinev.

Ikka ja jälle hõbe, mummukesed, oksiidikiht.

Vabad uuele omanikule.

Võta julgesti ühendust!

Mummukõrvakad...

...saidki valmis. Jällegi mugavad poltkõrvarõngad.

Seekord valisin kivideks meresinised swarovski kristallid, mis minu meelest sobivad hästi oksüdeeritud hõbedaga.

Kõrvakad on vabad ning ootavad uut omanikku!