Tuesday, March 16, 2010

Karusnahast


Ei, ma ei ole maganud. Olen teinud palju asju. Aga mu arvuti on ju teadupärast paranduses. Berta lõi ekraani saba liputades katki. Armas temast :)
Olen teinud karusnahast ehteid. Kõrvarõngaid ja juuksekumme.
Eelmisest korrast jäi üles panemata ka üks fimost käevõru ja sõrmus. Olgu need ka siis ära näidatud.
Kata sai endale helekollase pihikseeliku. Haapsalu salli sirelilehemustriga. Proovisin allaserva haapsalu sallide äärepitsi ka. Jäin tulemusega rahule ja kui Kats seda korra külas kandis, siis kiideti kleiti väga. Pildi teen ja panen üles järgmises postituses, kui tutvustan teile "Valge varjundeid". Sest olgem ausad, tegu on pooleli, aga hakkab juba võtma koti kuju. Praegu maadlen tehniliste küsimustega :D Eile tabasin end mõttelt, et miks ma seda kotti nii hoolega teen, nagunii seda keegi kunagi kandma ei hakka :D Sest seekord on kott pigem selline, nagu moelavadel nähtav mood- on nagu riided küll, aga mitte kandmiseks :D
Seniks kannatust.....ja kuulake, kevad juba tuleb...

Sunday, March 7, 2010


Jah, jälle ehted. Seekord siis fimost suuresti. Ka see pärlitega tikitud sõrmus sai endale fimost sisu. Et jääks ilusasti hoidma. Värvid mahedad ja sellised....noh, tibilikud veits. Üldse on nende asjadega nii, et ega siis see, kui ma siia ei postita, ei tähenda, et ma midagi teinud pole. Kogu aeg teen midagi. Praegu on käsil Katale kleit. Haapsalu salli sirelilehemustriline. Helekollane. Et ikka saaks palju pesta :D Aga see on pikem projekt. Ma olen kleidi allosa juba 2 päeva kudunud, nüüd siis tuleks ülaosa ette võtta, aga kogu aeg järjest kududa ka ei suuda. Ikka tahaks vahepeal pärleid mudida.
Need on mu empsi kõrvakad. Koonikaotamise eesmärgil sellised üleni lillelised. Klipsidega.


No nööpe on lahe teha. Tegelikult pani need värvid kokku mu poeg. Mudis ja mudis ja siis ütles, et tahab teisi värve :D Ja fimonööbid on nii armsad, igaüks ise nägu.




Filigraandetailid ja fimo. Eest ja tagantpoolt. Sellised kõrvakad meeldivad mulle palju rohkem, kui ühedki teised.



Esimest korda tellisin helmeraamid. Pisikesed ja armsad, mu meelest. Seda enam, et neid fimoga täites võid saada nii eripäraseid tulemusi. Jäin rahule, kuigi lihvida oli tüütu.




Pross fimost. Kasutasin vanu koone...neid mul juba leidub. Mõtlesin, et teen vanade koonidega otsa peale, aga neid jäi veel :) Leina Neima teab omast käest, kuidas ma ei oska väikeseid koone teha :D








Hästi lihtsad swarovskisüdametega kõrvarõngad. 2 varianti- suuremad helelelillad ja pisemad tumesinised. Igapäevased või hoopiski pidulikud.
Neid kõrvakaid tehes kasutan valmis filigraanjuppe ja katan nad fimoga.Pärast lihvin-poleerin ja lakin. Need konkreetsed jupid on pärit minuhelmed.ee poest. Kui Helmehaldja siluetid on ilusasti hõbedavärvi, siis need olid mingid jubedad niklivärvi. Konks oli ka küljes siuke õudukas. Seepärast tegingi konksu ise hõbetatud traadist.

Vasksed kõrvakad punase lihvitud rondelliga. Ka lihtsad.
Pildistamata jäi veel 1 käevõru ja sõrmus, niiet järgmiste postitusteni....kuigi ma ei tea, millal nendeni jõuan, sest mu armas kutsa lõi oma sabaga arvutiekraani katki: D

Thursday, February 25, 2010

Pross ja kõrvarõngad






Proovisin tikkida prossi. Sellist täiesti ilma mustrita ja värki. No ei....olnud kerge. Kohe hakkas mõte pärleid kindlatesse kohtadesse paigutama ja mingit rütmi looma :D Neitsi tähtkuju annab täiesti valel ajal ja vales kohas tunda....
Mõni detail siis ka.
Täna tegin 2 paari kõrvarõngaid. Roosad, mis pole veel konkse külge saanud ja sinised, mis on valmis.
Kõik ehted on vabad!

Thursday, February 18, 2010

Traadiväänamist...


...on mulle alati meeldinud teha. Praegused asjad on harjutused eelseisvaks. Nimelt tahan ma enda kauaoodatud kvartsile hõbedast ümbrise mässida. Aga enne on vaja harjutada, harjutada ja harjutada :D

Seekordne on siis kuukivist tilga ja opaliidikildudega, hõbetatud traadist. Ketti ta endale veel külge saanud pole, ripub stendil vasknaela otsas.

Ripats on vaba.

Wednesday, February 17, 2010

Ehteid...


...tuleb teha! Selle kaunitariga nägin vaeva terve eilse päeva. Muudkui aga keerasin traati ja mässisin. Huh. Tulemusega võib peaaegu rahul olla :) Kasutasin antiikvaskset traati ja tavalist vasktraati. Keskel on endatehtud polümeersavist kivi.
Edasi on valmis saanud terve hunnik igasugu polümeersavist detailidega ehteid. Kaelakeesid peamiselt, aga kõigil on ka õde juurde. Kellel kõrvarõngaste näol, kellel käevõruna.

Siia piltide üleslaadimine on ikka paras piin. Võtab aega....Ja neid pärast õigesse kohta sikutada, no ma vist ei oska seda asja õigesti, eelmine kord suutsin mitu korda vihastada enne, kui kõik PEAAEGU nii sai, nagu tahtsin.








Fimodetailidega kaelakeed on kõik asümmeetrilised. Et oleks lõbusam. Värvid siis lilla, kollane ja punane.
Järgmine kaelakee on tehtud suurte ja raskete klaaspärlitega, aga selle ketiga sobivad mu meelest imehästi. Tavaline, aga pidulik. Kett ise on hõbetatud ja ilusti läikiv :) Aith Sulle, Leena, et viitsisid nii kaua paigal seista!




Edasi tulevad 2 sillerdavat kaelakeed. Värviks antiikkuld, aga minumeelest pigem pronks. Niklivaba nagunii.
Esimene siis suuremas plaanis ja teine pilt ripatsist lähemalt.


Edasi on posu kõrvarõngaid, aga ma loobusin. Panen nad hoopis orkutisse üles, see siin hakkab ületama inimlikkuse piire.


Lõpetuseks siia veel tervitus mu boa-rotilt :P, kes ärkas talveunest, sai süüa üle pika aja ja läheb pühapäeval peika juurde seksutama. Ehk saab tulevikus pisikesi boatittesid :)

Ahjaaa, ja minu Femme sai ära märgitud- Kodukiri valis ta oma lemmikuks :)

Monday, February 8, 2010

2 käevõru,






mida teile näidata tahtsin. Sest et see kott pole mu esimene pärlitikkimistöö :)

Esimesena tegin sinise, kasutasin klaaspärle, seemnehelmeid ning isetehtud fimost ehtekive. Voodriks on satiin. Väga vastupidav, kuna iga pärl on 2-4 korda kinni tikitud.


Teisena tegin musta-valgekirju. Sellel on samuti vooder ja väga edev kinnis teokarbist.


Mõlemad käevõrud on vabad ning ootavad oma uusi omanikke!!!

Thursday, February 4, 2010

Femme Fatale




Niipea, kui teema välja kuulutati, teadsin, mida tahan teha. Aga siis hakkas tulema agasid nagu varrukast- ei saanud materjali. Noh, mõtlesin alternatiivi välja- ka seda materjali ei õnnestunud hankida, sest polnud linnaminekut plaanis ja ainult selle pärast end kodunt välja vedama hakata ei viitsinud. Siis tuli veel 1 alternatiiv...aga ka see ei leidnud minu mõlgutustes kinnitus. Ja siis, kui ma otsustasin, et ei võtagi osa, koputas südametunnistus pidulikult ja ütles, et hei, sina oled titega kodus....töölkäivad inimesed jõuavad ja sina ei jõua....võta end kokku ja tee midagi!!!!

Huuh.....haudusin ja haudusin....ja siis kuulutas Leina välja järgmise teema...mis langes niiväga kokku minu ettekujutlusega Femmest. Valge, särav ja pidulik.... Kurat, ma ütlen!


Õnneks meenus mulle, et ma kunagi ammu-ammu alustasin ühte kotti. Aga töömahukus oli tookord takistuseks ja nii saigi sellest kotist valmis vaid 5 kassisilma ja nende ümber natuke peyotet. Kott ise pärines koduekstrast, sealt 5 eeguste asjade hulgast. Oli mõnusalt pisike, aga hirmjubedast villasest teksariidest.... natuke rõlge....Võtsin end kokku ja hakkasin pusima. Tikkisin ja tikkisin. Väga femme sai mu meelest- särav ja uhke, iga naine seda välja ei kannakski :P Aga mulle endale üldse ei meeldi suured kotid, eriti, kui kluppi minna, seepärast tahtsingi pisikest, kuhu mahuks sisse hädavajalik- pangakaart, huulepulk, suitsupakk ja telefon.
Mõtlesin ja tegin, ajaga võidu.Katal palusin hea laps olla. Tagakülge tehes tekkisid taaskord komplkatsioonid- millest teha???? Siis meenus mulle, et ma ju kipun end alahindama. Alati. Pesupoes. Ja mul on kümneid stringe, mis mulle mitte kunagi jalga mahtuma ei hakka. Lõin ühtedele tutikatele imepisikestele käärid sisse ja süda ei valutanudki. Voodri sain vanast pidzaamast.





Kuna kott ise on särav, siis tegin ka keti sellise, et poleks enam käeketti eraldi vaja. Otsa panin karabiinhaagi, et vajadusel saaks kotti ka ntks pükste vööaasade külge riputada. Või lihtsalt keti pikkust endale mugavaks sättida. Ja lukkude jubinad vahetasin ära, need said mustast oonüksist.





Noh, olgem ausad, tegelikult olen ma rõõmus, et end kätte võtsin, ma usun, et muidu olekski see tegu lõpetamata jäänud...
P.S. mu mees ütles, et talle tegelikult meeldib, et koti teine pool on tagasihoidlikum :)