Wednesday, October 13, 2010

Kudunud, kudunud ja veelkord kudunud...

...olen vahepeal hoolega.
Randmikuid. Ehk randmesoojendajaid. 3 paari- emale, endale ja sellele toredale inimesele, kes mulle peenikest lõnga tõi. Suure kotiga.
Aga täna tegin lõpuks valmis kõrvarõngad nendest suurepärastest ametüsttilkadest, mis mul juba ammu olemas on ning mida olen kordi ja kordi peos veeretanud.
Tekib mõte, kuid õige pea selgub, et see pole piisavalt hea nende hirmilusate kivide jaoks. Kujugi neil suht harvaesinev.


Ikka ja jälle hõbe, mummukesed, oksiidikiht.




Vabad uuele omanikule.
Võta julgesti ühendust!

2 comments:

  1. Aitäh, Siret!
    Mulle endale ka need meeldivad. Just seetõttu, et nad on pisikesed, aga silmatorkavad :)

    ReplyDelete