Jõulud on läbi!!!

Selleks korraks. Eile autos koju sõites mõtlesin, et kuidagi tühi tunne on. Et polegi enam midagi teha. Kõik sai valmis. Viimasel hetkel ja natuke enne seda.

Onutütadrele valmis 3 paari vilditud kindaid. Valged, sinised ja oranzid.

Ämmale sai kootud õlarätt.

Terve posu sai tehtud jõulumummusid kuuskede otsa.

Ja mis kõige tähtsam- jõuluvana tõi mulle uue põleti, palju võimsama, kui mul seni oli. Tegin sellega juba eile esimesed katsetused....võimas....näpud juba sügelevad, sõrmus on pooleli. Lähen tegutsema!

Jõulutoimetused...

...on võtnud kogu minu aja.

Nädalavahetusel oli jõululaat. Käisin. Kilakola müütamas ja töötuba tegemas. Jõuluhõnguline ettevõtmine oli...

Ja enne seda võttis kogu mu vaba aja üks õlarätt, mille ma jõuluks valmis pidin saama.

2 paari kindaid on ka valmis. 3.valmib veel sel nädalal,kohe, kui mu tatitõbi natukenegi taandub.

Pildilt saab neist natuke aimu.

Eile tegin paari kõrvarõngaid. Endale vist :P Ja teist paari alustasin täna, aga kahjuks ei saa lõpetada. Üks kivi, mille Marianilt sain, on nii peene auguga, et pean selle kas ära vahetama v teised kivid panema.

Tegelen sellega homme.

Seniks head jõuluootust!

Avele...Austraaliasse

Ma olen kogu elu unistanud sellest, et ühel päeval, kui mul siinsest külmast ja lopast kõrini saab, võtan oma 7 asja ja kolin Austraaliasse. Paraku on asjalood sedasi, et ülehomme lendab sinna Ave. Pooleks, võibolla terveks aastaks. Ma olen kadedusest roheline.

Aga see selleks. Ma võin ju sinna veel jõuda. Millalgi. Kui külmast ja lopast kõrini saab. Aga kuidas ma saan edaspidi ilma Aveta??? Tema on see, kes on alati olemas, tuleb mu uusi jubinaid vaatama. Tema käest saab süümekaid tundmata hommikul kell 7 kohvi peale suhkrut laenata. Või minna jalutama.

Ja nüüd ei ole äkki enam tema pikki ja lühikesi nädalaid tööl, pole hommikusi kohvitamisi. Ta on olemas, aga kuskil kaugel. Meilboksis või msnis. Ja see pole see.

Ma tegin talle lahkumiskingiks kõrvarõngad. Väga avelikud. Südamekujulised ja nunnud, swarovskitega. Kui kivid oleks roosad olnud, oleks olnud kümnesse.

Loodan, et talle meeldisid.
Toredat reisi, Ave, ootan Sind tagasi!!!

Veel filigraaniharjutusi

Täna tuleb lühike ja kiire postitus. Muud polegi öelda, kui et harjutamine teeb meistrimaks :D Meister ma pole, kaugel sellest, aga juba tulevad asjad paremini välja ja nii tihti ei sula mõni oluline detail plönniks. Minu viga on, et ma ei viitsi mingit korralikku kavandit teha. Hakkan tegema, mõte on peas....ja siis teengi. Seepärast on raske 2 ühtoodi asja saada. Aga harjutamine pidi meistriks tegema :D

Kõrvarõngad siis. 2 kohta jäid tegelikult kehvasti, joodis paistab kuidagi liiga välja. Aga nad on peaaegu ühtemoodi!!!!!

No ja et lõpuks oleks võimalik mingitki pilti saada sellest, kui suured need vidinad on, siis veel üks pilt kõrvarõngastest minu peos.

Tegin pesale kah asja ümber, aga mu mummuhullus ajas seekord asja keeruliseks. Nimelt tuleb kivi istutada pessa kõige viimasena. Aga siis on ju neid servasid nii raske kinni suruda. Seda enam, et nagunii on see raske, sest kastikut on kordi ja kordi lõõmutatud. Nüüd siis panin veel mummud kah, liiga kõrgele.....vaatan, kas homme saan servad kinni suruda korralikult v pean mummud ära võtma.

Head ööd!

Ei jäta jonni

Nii jah! Muudkui harjutan. Filigraani. Aga seeˇsulab aina ja aina mu käes plönniks. Tegelikult tulid eile ühed isegi välja. No ei ole veel tõepoolest ideaalsed- kvaliteet annab ikka soovida. Aga mitte ükski detail ei sulanud ära!!!!! Tegelikult tegin eile ühele swarovskile kastiku. Kivi istub ilusasti sisse ja puha, aga ta ootab millekski saamist. Ma tahaks temast kaelaehte teha, sest kivi ise on nii suursugune ja särav, aga pole veel nii käpp filigraani asjus.... Ta ootab oma aega.

Täna võtsin kohe hommikul juba suuremad kõrvarõngad käsile. Valmis ei jõudnud. Ehk homme...

Ja kotivõistlus http://www.blogger.com/%22Raamist%20väljas%22 on välja kuulutanud uue teema.... Mul mõte juba jookseb ja idee on peaaegu valmis, vähemalt materjali tean juba kindlalt....aga tehnika ja meetodid vajavad veel väheke mõte-olemis-aega.

Jõulumeeleolus

Eile oli jälle üks vastik pime ja sombune päev. Lisaks kõigele sellele polnud meie majapidamises ka vett. Lubati, et kella 1st on vesi tagasi, aga tutkit...tuli alles kella 5-6 vahel.

Tegin paari kõrvarõngaid ja kaelakee. Sellised tumelillad, vasega. Pildid on taaskord sellised nagu on.... Kaelakeel on punakas-lilla kivi ja kõrarõngastel tumelilla. Päris ühte tooni ei ole, aga klaaspärlid on samad- sügavlillad, seepärast mõtlen, et neid võib koos kanda küll, komplektina.

Kindad on paraku ikka sama kaugel....1 valmis ja teine ootab lõpetamist. Ja täna hommikul sai fotoka aku tühjaks,

pilti taaskord ei tule :)

Hiljem, kui valmis....ausalt!

Kõrvarõngad

Kuidas mulle ei meeldi pilte teha!!!!!

Valgust on vähe, pildid tulevad kollased ja mulle ei jää eladeski meelde, mida krdit peab regullima, kui teha õues v toas....

No igatahes sain ma valmis Thea soovil väikesed, mitte rippuvad kõrarõngad. Tegelikult sain nad juba samal päeval valmis, kui soovi avaldati ;) Aga no pildistamine.... Ei ole minu töö...

Sellised tulid. Ma ei oska enam väiksemaid teha :P

Need on ikka juba üle mõistuse väikesed.

Teised kõrvarõngad on hõbedast. Oi, küll ma nägin kurja vaeva, et saaks selle keerutatud traadi joota nii, et see ära ei sula... See ju nii peenike, et hullumaja. 8 detaili, mis olid alguses täiesti ühesuurused, sulasid kõik erinevateks :D Komöödia...

Kivid on swarovskid....tellisin need juba ammu, auguta säravad helekollased kivikesed, mis valgusega käes kenasti sillerdama hakkavad. Arenguruumi on....oi, kui palju...aga panen nad siia siiski üles, ehk kunagi oskan teha paremaid, siis hea vaadata :)

Ja veel- kindad, mida eelmisel korral suure hooga viltima läksin, on peaaegu valmis. Tegelikult on valmis poolteist kinnast. Viltisin, nüüd kaunistan. 1 paar on vaja veel viltida, 1 kaunistada. Kui valmis saan, võtan end kokku ja teen pildid.

Seniks ärevat advendiaja-ootust!

Kuidas aeg lendab....

See on õudne. Alles ma postitasin. Ja juba on sellest nii palju aega möödas.

Vahepeal käisin Tartus. Venna uut korterit vaatamas ja kuna mees palus meil nädalaks kodunt lahkuda, et ta saaks rahus köögi sanitaarremonti teha, siis ka sugulaste juures. Tore oli.

Venna korter on lahe. Kadestan...neil kõik valmis, meie aga ehitame ikka oma maja. Vahepeal tundub, et see koht on üks must auk....raha muudkui kaob, aga selle summa eest, mis kadunud, on vähe tehtud....

Tegelikult tegin Tartus 2 ehtekomplekti. No eriti polnud aega ja kuna ma olen hommikuinimene, s.t, et mu erksam aeg on hommikul, siis see on just see aeg, millest kõik osa tahavad saada. Kes tahab hommikuputru, kes niisama kohvitassi kõrvale lobiseda. Mulle kuidagi ei istu pimedas lambivalgel nokitsemine....

See punaste tuttidega komplekt on natuke jõululik...kuigi Tartus polnud teragi lund eelmisel nädalal. Kolmapäeva õhtul rongiga koju sõites oli kohe naljakas...mida enam kodu poole, seda lumisemaks läks. Meil olid siin koguni suusarajad sees.

Tänaseks on kogu lumi sulanud. Väljas on märtsikuiselt kevadine. Ja kogu jõulurõõm, mis vahepeal salakesi hinge puges, kadunud. Imestan ikka veel, kuidas inimloom nii nõrk on. Ja väliste muutujate suhtes tundlik. Ilm kui selline ümbritseb meid ju kogu aeg...peaks olema ju harjunud, et ta on alati olemas, alati erineva näoga. Aga ikka laseme me vihmasel ilmal tuju nukraks muuta ja rõõmustada päikesel....imelik on see ilmaelu....

Mul on plaan. Juba pikemat aega võtan hoogu, et hakata onutütardele jõuludeks käpikuid viltima. Mõtlen ja vaen....aga pole vist veel nii selgeks mõelnud, et tegema hakata. Alguses otsustasin teha valmis vildile...aga nüüd kaalun teist varianti- teha algusest lõpuni ise.... See on tegelikult tühiasi, sest kõige põnevam on ju ikkagi kaunistamine...litrid, pärlid, niit, pitsid, narmad....

Ja see paljas kael, mis ülemiselt pildilt paisab, see on jah mu vanema poja oma :D Kattis näpuga nibud kinni, et lasteporno poleks :D

Ja nüüd lähen viltima!

Vanad asjad.

Kui mõnus ilm!!!!

Tänast päeva ootasin ma juba seepärast, et 2 pakki oli kätte saada. Tellisin swarovskeid sõrmuste jaoks ja need on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilusad....ma muudkui võtan neid välja ja vahin :P

Tegin paar pilti ka õues oma "kotist" :D Said vähe paremad küll.... Ja siis eile natsa lõpetasin voodis olles vana kõrvarõngapaari, mis ammu valmis olid, aga ootasid konkse.

Nendest ka siis paar klõpsu.

Kuldsed kõrvakad said nimeks "Kõigile kirssidega". Need metalljubinad on tellitud rootsist, minu meelest täitsa asjalikud. Üldse on see üks tore ja vahva pood, mida ma ikka ja jälle vaatamas käin.

Hõbedased kõrvakad on sellised tavalised. Punased tilgad meeldivad mulle ja on päris Helmehaldjast, aga olgem ausad, kvaliteet annab soovida, nende konkreetsete pärlite puhul küll. Nad kohe näevad lähedalt välja sellised odavad.... Ja see mulle ei meeldi...

Täna teen vaba päeva. Ehk siis ehteid ei tee. Kui, siis lõpetan paar käevõru, mis on küll ammu valmis, aga ootavad kinniseid.

Kuulsin head uudist- keegi tädi oli mu ühe paari kõrvakaid bronninud poes, kuhu ma oma ehteid viisin. Pood on tegelt "Vana ja kobe" ehk siis kaltsukas. Aga seal on ka teise ringi tehnikat, uusi kaltsuvaipu,mett....Muuhulgas saab seal diivanil istuda ja kohvi juua näiteks seni, kuni sõbranna uusi hilpe selga proovib. Selline mõnus butiigike :)

Hõbedateost. Esimene sõrmus sai emale sünnipäevaks. Raske ja keeruline oli teha. Ja arenguruumi on veel küllaga, eriti lihvimise osas.

Teise sõrmuse tegin endale. Swarovskiga muidugi. Eriti blingi. Aga ega ma seda ju kanda ikka ei saa :D Sest Kata tahaks seda kogu aeg närida. Ja nii ta seisabki mul riiulis ja ootab paremaid aegu. Ja pilt on kah temast kadunud....ei tea, kuhu ma ta organiseerisin.

Lähen nüüd Katsile ködi keetma!

Nädalavahetus ja kotikonkurss "Raamist väljas"

Nädalavahetus oli ilus. Päike paistis ja õues oli karge külm. Käisime jalutamas. Ühel hetkel avastas mees, et Katal pole salli kaelas. Mh, tal polegi salli ju. Õhtul ei jäänudki miskit muud üle, kui vardad ja roosa lõng välja otsida ja sallkraed kuduma hakata. Palmikud on mu vaieldamatud lemmikud. Etterutates niipalju, et täna hommikul lõpetasin jooksu pealt enne ujumaminekut nööpide ettepanekuga ja krae läks kohe kasutusse kah. Selline sai.

Aga....juba ammu küpses mu peas mõte, millise koti ma tahan teha "Raamist väljas" konkursile. Aga tehniline külg vajas läbirääkimist ja peale mitmeid projekte selgus parim. Ehk siis tegelikult lollikindlaim :D Sest ma olen algaja.

Olgem ausad- see oli esimene kord, kus ma mõtlesin kogu teo algusest peale läbi. Et mis ja kuidas. Ja see oli suureks abiks! Mõnus on teha asja, kui sa tead, mis sellest saama peab :) Peale jooniste tegemist saagisin välja detailid. Siis algas juba mõnusam osa. Tegelt ei ole saagimine üldse hull....See on lausa nohu, võiks öelda. Selle kõrval, mis edasi tuleb.....

Aga... Kuna ma palusin ühel päeval, kui mu mees läks mulle Rasmussenist õhemat plekki tooma, tuua ka punserid, ja ta tõigi, siis nüüd alles läks lõbusaks. KUI MÕNUS on taguda kuumusest punast hõbedat ümmrguseks!!!! Huh... Peale seda veel natuke saagimist, viilimist ja liivapaberiga lihvimist ning valmis sai koti ülemine osa. Pea. Mingil hetkel avastas keskmine laps, et tal on sellist vaja küll. Miks??? Selleks :

Siis sai kahjuks Kata hea tuju otsa ja ma pidin asja pooleli jätma.

Pühapäeval läksin raske südamega jalutama, tegelikult tahtsin ma ju niiväga oma kotti edasi teha..... Aga Kats jäi jalutades magama ja ma saingi edasi mässata. Tegin koti alumise osa valmis. Õigemini, jootsin kokku. Siis sai jällegi minu aeg otsa ja pere nõudis oma.

Täna õhtul jätkasin. Vaja oli veel palju teha..... Aga ma sain hakkama!!!!!

Selline ta tuligi. Homme teen päevavalguses paremad pildid ka.

Aga teemaks oli sügissonaat....noh, minu sügis oligi see talvepoolne sügis- härmas, hõbedane. Need pallikesed koti pea küljes on need esimesed lumepallid, mis on koos lehtedega kokku keeratud....sest esimene lumi on just sadanud, aga enam ei malda keegi oodata, millal teda ometi rohkem tuleb.... Koti keha ongi jää lompidel. Ja sang, millest saab keti läbi panna, et kotike kaelas rippudes sisaldaks midagi hääd, on nagu teekruusi sang. Teate küll, see tee, mida te joote, kui olete tulnud aiast lehti riisumast ja tegelikult on varvastel ikka vägaväga külm....

Sedakorda siis sedasi. Õhtu on käes ja Kata tahab tissi. Tuleb minna. Kuna sain ühe sügeluse maha meisterdatud, siis homme ehk lisan mõned pildid varasematest tegudest.

Proov

Oeh. Olen aastaid arvanud, et mina blogi pidamisega küll hakkama ei saa. Pole viitsimist. Aga aeg on näidanud, et ainus koht, kus on võimalik säilitada pilte tehtust on ikkagi internetiavarus. Mitu arvutit on saba andnud, kahjuks pole saanud midagi taastada ja nii ongi internetti ülesriputatud pildid need ainsad, mis mõnest hetkest jäänud on. Niiet astusin minagi blogipidajate ridadesse.

Niisiis- olen mõned aastad pärlitega jännanud, erilist geniaalsust ma seni veel üles näidanud pole. Aga kogu aeg olen mõelnud, et tegelikult tahaks osata hõbedast ehteid teha. PÄRIS EHTEID.

Nüüdseks olengi juba paar asja valmis pusinud. Mis seal salata, jube raske on. Füüsiliselt raske. Sest metall on metall. Traadikeerutamine ja pärlid on magustoiduks. Olgem ausad- need asjad saavad kergem vaevaga valmis. Ja lihvimist on palju vähem. Katsun siia edaspidi panna vaatamiseks mõned varemvalminud tööd ja edaspidistest kah. Paraku on paljud asjad niimoodi uute omanikeni jõudnud, et mul endal neist klõpsu polegi....

Niiet- teretulemast, Tsirkusemoor, jätkugu sul ikka jõudu ja tahtmist seda kõike siin igikestva järjekindlusega teha!

Well, I have allways thaught that blogging isn`t for me. Because I am too lazy. But I have to. There are some computers died in my arms with all the pictures inside and the only place to keep them is internet. So, here I am.
I have playing with beads some years. But I have allways wanted to make real jewelery. From silver. I have tryed to made some. It`s hard. Fysically. Cause metal is metal. Wire and beads are for dessert. Lets be honest- it`s easy to handle them. And there are less polishing. So I try to put here some pictures from things I have done and from things I will do.
So, welcome Tsirkusemoor, hopefully You have enough perseverance to keep blogging. :-)