Monday, November 2, 2009

Nädalavahetus ja kotikonkurss "Raamist väljas"










Nädalavahetus oli ilus. Päike paistis ja õues oli karge külm. Käisime jalutamas. Ühel hetkel avastas mees, et Katal pole salli kaelas. Mh, tal polegi salli ju. Õhtul ei jäänudki miskit muud üle, kui vardad ja roosa lõng välja otsida ja sallkraed kuduma hakata. Palmikud on mu vaieldamatud lemmikud. Etterutates niipalju, et täna hommikul lõpetasin jooksu pealt enne ujumaminekut nööpide ettepanekuga ja krae läks kohe kasutusse kah. Selline sai.






Aga....juba ammu küpses mu peas mõte, millise koti ma tahan teha "Raamist väljas" konkursile. Aga tehniline külg vajas läbirääkimist ja peale mitmeid projekte selgus parim. Ehk siis tegelikult lollikindlaim :D Sest ma olen algaja.




Olgem ausad- see oli esimene kord, kus ma mõtlesin kogu teo algusest peale läbi. Et mis ja kuidas. Ja see oli suureks abiks! Mõnus on teha asja, kui sa tead, mis sellest saama peab :) Peale jooniste tegemist saagisin välja detailid. Siis algas juba mõnusam osa. Tegelt ei ole saagimine üldse hull....See on lausa nohu, võiks öelda. Selle kõrval, mis edasi tuleb.....



Aga... Kuna ma palusin ühel päeval, kui mu mees läks mulle Rasmussenist õhemat plekki tooma, tuua ka punserid, ja ta tõigi, siis nüüd alles läks lõbusaks. KUI MÕNUS on taguda kuumusest punast hõbedat ümmrguseks!!!! Huh... Peale seda veel natuke saagimist, viilimist ja liivapaberiga lihvimist ning valmis sai koti ülemine osa. Pea. Mingil hetkel avastas keskmine laps, et tal on sellist vaja küll. Miks??? Selleks :



Siis sai kahjuks Kata hea tuju otsa ja ma pidin asja pooleli jätma.



Pühapäeval läksin raske südamega jalutama, tegelikult tahtsin ma ju niiväga oma kotti edasi teha..... Aga Kats jäi jalutades magama ja ma saingi edasi mässata. Tegin koti alumise osa valmis. Õigemini, jootsin kokku. Siis sai jällegi minu aeg otsa ja pere nõudis oma.



Täna õhtul jätkasin. Vaja oli veel palju teha..... Aga ma sain hakkama!!!!!


Selline ta tuligi. Homme teen päevavalguses paremad pildid ka.


Aga teemaks oli sügissonaat....noh, minu sügis oligi see talvepoolne sügis- härmas, hõbedane. Need pallikesed koti pea küljes on need esimesed lumepallid, mis on koos lehtedega kokku keeratud....sest esimene lumi on just sadanud, aga enam ei malda keegi oodata, millal teda ometi rohkem tuleb.... Koti keha ongi jää lompidel. Ja sang, millest saab keti läbi panna, et kotike kaelas rippudes sisaldaks midagi hääd, on nagu teekruusi sang. Teate küll, see tee, mida te joote, kui olete tulnud aiast lehti riisumast ja tegelikult on varvastel ikka vägaväga külm....

Sedakorda siis sedasi. Õhtu on käes ja Kata tahab tissi. Tuleb minna. Kuna sain ühe sügeluse maha meisterdatud, siis homme ehk lisan mõned pildid varasematest tegudest.

4 comments:

  1. :=) Uskumatu, ma olen kade! Minu hõbedakatsetused on märksa tagasihoidlikumas seisus, et mitte öelda kohvris juba tükk aega. Ja ometi me alustasime ju ühel päeval...

    Aga kui kadedusest mööda hiilida, siis suurimad tänud väga põneva "raamist väljumise" eest. Nauditav igas mõttes...

    ReplyDelete
  2. Aitüma!
    Ja võta heaks :) Minu enda jaoks oli see küll algusest lõpuni väga raamis sees tegu, aga seda põnevam.

    ReplyDelete
  3. no super, ma olen suisa sõnatu!!
    mu jaoks ka väga vahvalt raamist väljas.

    su töö saab kindlasti olema suureks inspiratsioonilaksuks nii mõnelegi. (või lihtsalt laksuks laisklejatele ja viilijatele ;))

    ReplyDelete
  4. Aitäh, Marianne, aga laisklejad ja viilijad on täiesti vastandid :D Sest et laisad ei viitsi viilida :D

    ReplyDelete